May 21, 2019

suhteline

esimesel juhul
tulid kavalerid tõstukitega
püüsid teda paisata kõrgustesse
millesse ta polnud valmis küündima
ta ei saanud sellest ülendust
et nad talle
taevakroone pähe pakkusid
iga ilus püüe muutus inetuks
ja nende lömitus ei lõppenudki

teisel juhul
viskas ta end ise lösakile armastuse miraaži
palus lahkesi endale peale astuda
ootas tänulikkust kui andis
hingetoiduks oma ihuliikmeid
jäägitu naiivse kiindumusega
kirgliku pimedusega
kastis meid kõiki kuivaks

kolmandal juhul
on kõik eksimused
vajalikud





May 06, 2019

kala maja

ma ei saa olla su peale pahane kui sa ei taha uppuda mu kolju soolasesse süvamerre ja kui sa nii rohmakalt lummud näkkide nõtkusest ma ei saa end heita sinu mudastesse soppidesse segada sellega oma silmapärleid a kui sa vajad majakat siis süüta mind ja mõista miks ma olen tige kui sa vaatad mere kuldset sillerdavat pinda ega näe ta sisemusest lähenevat tormi

December 13, 2018

mõtteid, eksimiseks

sina olid mu sõnadeta palve
kui tema haprad tiivad
ei pannud mind tähele


ütle, kes su südame uksi sulgeda suudab kui su enda soov avatust ja avarust hoida risti hingede vahele on sorgatud


October 03, 2018

KINNISTE VÄRAVATE TAGA


mu taip kulus vastu varahommikut, lõpetasin töö. lonkides leidsin ühe värava kus pikkadele pingiridadele palju pikutajaid oli puistatud. seadsin ennastki sõbale: pea panin koti peale, salli silmele, ihu õrna uneloori alla. hõljusin nii hulga: keegi minus kuulas ja keegi hõikles võõral keelel. üks puudutus ajas mind püsti, keeleülene kaja: see värav suletakse, pead ära minema. teatetooja nägu ei jäänud mulle meelde, küll aga kõik muu mu ümber toimuv: ebamugavast unest virgusid kümned ja kümned, võib-olla oli meid koguni sadu - erinevad oma värvilt, kogemuselt, küllap ka usukommetelt ja maailmavaadetelt - kõik kraamisid oma kompsud kokku ja imbusid rahvast pungil koridori veel rohkem umbe ajama. a meil ju polnud kuhu minna, me keegi veel ei teadnud oma väravat!? kummalisel kombel muutus pikkade pingiridadega paik klaasuste taga kadunud kindlustundeks. meid oli nii palju ja ma olin üksi - nagu nad kõik. minemas kuhu? lohutust otsima? raskete silmalaugude alt tundusid kõik kauplused eriti arutud - avatud või suletud - ülehinnatud kaubad kraapisid läikivaid kuristikke inimese ja inimese vahele. pärlid puhkasid vitriinidel ja mina mõtlesin - nii ilmsi näeme und oma priviligeeritusest. avatud väravatest viisid aga lennukid meid taevasse ja tõid tagasi maa peale


September 14, 2018

AEDNIK. LÄHETUS


LAVENDEL

kuidas sa tead, et su rahustav lõhn kedagi ei lämmata?


UMBROHI

- see töö jätkub nagu tahe

- kasvupaik on teist umbrohu teinud

- a nagunii lagunete selleks, millest te omale elu imete

- juuri välja: kõhklused ja kahtlused


GRANAADIPUU

oksakäärid vilavad mu pisikese peopesa pigistusest
kõik kuivanu saab pureda
nii saab kergem, kallis
sul või mul või kellelgi teisel


ALPIKANN

tulen metsast
ühes käes kott prügi ja
teises tillukene alpikann


LILLKAPSAS

isegi su pea veel paista ja juba plaanivad nad sind süüa
muljun naeriliblika kollased munad lehtedelt maha
vabandan: mitte siin - aga kusagil mujal


OAD

imepisikesed roosad seemned, pärlmutterliku läikega
kolme kaupa pudistan neid pinnasele
taevani, võluoad! hiiglasteni!
jätan juurtele ruumi kasvamiseks
külvan veel kord
lossideni, võluoad!
kordan - seni kuni mu vagu otsa saab.

pehmelt poetan mulda peale, patsutan
kastan, katan põhuga


püütke poolde taevassegi!


August 22, 2018

tahtmist saama

paaril korral kui see tung mind tabas
hoidsin end tagasi
milleks, küsisin
mida on sul sealt leida, küsisin

ja siis kui kiuste leidsin ennast

sellelt sinu silmarõõmu kontolt

eluvõõras südamete mülgas
tühi ja destruktiivne tegevus
ükski võrdlus pole arvestatav
ei pilt ega pealkiri peegelda ehedust

jäägu teistele naistele nende ilu
ja minule minu põue soojus
sest kui sa nüüd peaksid ta noppima
pead kõvasti kaotades võitjaks saama

kujutlen kuidas ma korraks
kasvõi kakleksin su eest
tõuseksin tagajalgadele
üheks külmaks ja tühiseks lahinguks
kihutaksin kohale oma lõriseva karja
ja loobuksin mõttest et ehk ongi
keegi teine sinule parem

tea siis, mis-pärast surma
või kibestumise külmad küünised
sind rohkem väärt on kui
mõni mu õdedest

käi välja mu seest, kius ja kadedus
peaasi, et sa hoitud oled



mida ma siin ikka vehin


August 15, 2018

taeva puudutus

vaatan lennuki aknast pilvevaipa, pehmet ja puutumatut. minu sees on sama tunne, sinu jäljed

May 28, 2018

kont

kui ma oskaksin, siis ma võtaksin sul käest ja kukuksin sind põrgu

laseksin sul ennast lohistada üle tumedate tühjuste, läbi kõrvetavate kaotuste. kitsas kambris, mille sa ise oled müürinud, peaksid sa loendama minu metalseid pisaraid, võib-olla paluksin sul neid lausa süüa. sa poeksid läbi kõikidest mu armidest, samal ajal kui mu summutatud ja kibedad karjed sinusse sügavad jäljed lõikavad. kartuses pigistaksin tugevasti su peopesa, kavalalt koos sinuga kakleksin kõige kurjaga. sa näeksid, kuidas ma kukun, katki käin, aeg-ajalt lüüa saan. sa vaataksid pealt kuidas ma tasahaaval suren

ja kui sinus oleks südikust sellele kõigele naerda, imetleksin ma sind alati

ma võtaksin sul käest ja viiksin su taeva

ma lakuksin kõik sinu haavad puhtaks, suudleksin õrnalt su kaela. ma avaksin sulle tee oma tuletorni, näitaksin kus asub mu liblikate kodu, mu merekarbikujuline oaas. oma huultega tõstaksin sind kõrgemale, sa kuuleksid mu naermisi ja oleksid nendele põhjuseks. ma julgustaksin sind järgmise täheni minema, oma südamesse hoidma. ma suruksin oma sooja keha sinu keha vastu, ma tooksin mõnu su valu seest välja, ma kuulaksin su ära ja paluksin sul alati uuesti püsti tõusta. ma kirjutaksin sind oma lugudesse, ma joonistaksin sind oma piltidesse, sa saaksid tundma mu ingleid ning mu paradiisiaeda. sa näeksid, kuidas ma elan

ja kui sinus jätkuks tugevust, et ka ilma selleta hakkama saada, ihaldaksin ma sind alati

May 21, 2018

rupi kaur, "the sun and her flowers", 2017

learning to not envy
someone else's blessings
is what grace looks like
-
you cannot
walk in and out of me
like a revolving door
i have too many miracles
happening inside me
to be your convenient option
-
you must see no worth in yourself
if you find me worth less
after you've touched me
as if your hands on my body
magnify you
and reduce me to nothing
- -
what am i to do with you
if my idea of love is violence
but you are sweet
if your concept of passion is eye contact
but mine is rage
how can i call this intimacy
if i crave sharp edges
but your edges aren't even edges
they are soft landings
how do i teach myself
to accept a healthy love
-
if i'm not the love of your life
i'll be the greatest loss instead


April 12, 2018

Jack London, "Martin Eden", 1909

- Martin nägi selles närtsinud inimnatukeses sümbolit. See kuju esindas kõiki neid lugematuid nõrgakesi ja hädavareseid, kes bioloogia seaduse sunnil hukkuvad elu viletsatel ääremaadel. Hoolimata nende teravmeelsest filosoofiast ja sipelgalikust kalduvusest ühistegevusele, hülgab Loodus nad erandiinimese kasuks. Ehkki Loodus nii heldel käel elu seemet külvab, valib ta idudest ainult paremad välja. Loodust matkides aretavad inimesed just niisamasugusel meetodil võidusõiduhobuseid ja kurke. Kahtlemata oleks kosmose looja võinud valida parema meetodi.

- Martin raputas pead, kuid ei andnud mingeid seletusi. Mida ta siin seletada oskas? Teda kohutas hirmuäratav vaimne lõhe, mis haigutas tema ja ta omaste vahel. Iial ei suuda ta seda ületada ja neile oma seisukohti seletada - oma nitšeaanlikku seisukohta sotsialismi suhtes. Ei inglise keeles ega üheski teises keeles polnud küllaldaselt sõnu, et neile ta hoiakut ja käitumist selgitada. Nende kõrgeim ideaal sündsast eluviisist oli Martini juhtumil tööleminek. See oli nende kõige esimene ja viimane sõna. See moodustabki kogu nende maailmavaatelise leksikoni. Otsi endale koht! Mine tööle! Vaesed rumalad orjad! mõtles ta, kuulates õe juttu. Mõni ime, et maailm kuulub tugevatele. Orje hoidis kütkes nende oma orjalikkus. Töökoht oli nende jaoks kuldne puuslik, mille ees nad põlvitasid ja mida nad kummardasid.

- Aga ükskõik kui palju Martin talle meeldiski, kodanlik väärtuste mõõdupuu meeldis talle rohkem.

- Elu, mis siiralt elu poole ei püüa, on määratud hääbumisele.